Tavaliselt võtab lumehelbel 15- 45 minutit, et moodustuda ja maapinnale langeda. Lumehelves saab alguse tolmuterast, mis hõljub enne kondenseerumist pilves. Veeaur (õigemini veemolekul) kleepub õhus tolmuterakese külge ja kui pilves on alla -10 kraadi, siis muutub piisake jääks. Et tekiksid lumehelbed, peab pilvedes olema piisakeste suur ülekaal kristallide suhtes, sest kristallid kasvavad piisakeste arvelt (vt joonis 5). Samal ajal ei või jääkristalle ka liiga vähe olla. Samuti peab veeaur muutuma kohe jääks- vihmapiisa muutumist jääks nimetatakse lörtsiks, mis ei ole lumehelvestega seotud. Kui kõik vajalikud soodumused lumehelbe tekkimiseks on olemas, saabki lumehelves tekkida.
Väikesed lumekristallid on tavaliselt lihtsa kujuga, alles lumehelbeks liitudes hakkab kristall sageli harunema ja moodustub näiteks tuntud kuueharuline helves, mille tipud on sageli veel omakorda harunenud. Mida lihtsama kujuga on lumekristallid, seda vähem varieerub ka neist moodustunud lumehelveste välimus. Lumehelbe tekkimise algul on lumehelves tavaliselt kuusnurkne, kahelt pool vastastikku lapikum (vt. joonis 3). Selline kuju on kõige tavalisem ning peaaegu kõigil lumehelvestel. Kuusnurkne kuju on tingitud sellest, et vesiniku molekul ja hapniku molekul moodustavad kristallvõre (vt joonis 2). Punased pallid kujutavad hapniku ja hallid kepikesed vesiniku molekule. Molekulid paiknevad nii, et kaks vesinikku on ühe hapniku kohta (H2O). Lumehelveste mitmenurkse kuju annavadki veemolekulid, mis liiguvad kuues suunas ja loovad korrapärasuse. Keskmisest ebatavalise kuju tekitavad aga veemolekulide vesiniksidemed. Kui vesi jäätub, siis tekivad kristallstruktuurid tänu hapniku ja vesiniku aatomitele. Kui jäätumisprotsess jätkub, siis kristallid suurenevad tänu uutele külmuinud veemolekulidele. Lõpuks tekib täisstruktuurne kristalliline lumehelves.
Teadlased on välja uurinud, et lumehelbe kuju hakkab erinema pärast pilvest lahkumist. Siis muudavad lumehelbe mustrit ja suurust õhutemperatuur ning niiskus. Lihtsama mustriga lumehelbed formeeruvad vähese niiskuse korral, keerulisema mustriga aga suurema niiskuse korral. Seda saab vaadata ka morfoloogia skeemilt (vt joonis 4). Edaspidist lumekristallide arengut, nagu suurust või omavahelist liitumist, mõjutavad veel õhurõhk ja tuul.
Väikesed lumekristallid on tavaliselt lihtsa kujuga, alles lumehelbeks liitudes hakkab kristall sageli harunema ja moodustub näiteks tuntud kuueharuline helves, mille tipud on sageli veel omakorda harunenud. Mida lihtsama kujuga on lumekristallid, seda vähem varieerub ka neist moodustunud lumehelveste välimus. Lumehelbe tekkimise algul on lumehelves tavaliselt kuusnurkne, kahelt pool vastastikku lapikum (vt. joonis 3). Selline kuju on kõige tavalisem ning peaaegu kõigil lumehelvestel. Kuusnurkne kuju on tingitud sellest, et vesiniku molekul ja hapniku molekul moodustavad kristallvõre (vt joonis 2). Punased pallid kujutavad hapniku ja hallid kepikesed vesiniku molekule. Molekulid paiknevad nii, et kaks vesinikku on ühe hapniku kohta (H2O). Lumehelveste mitmenurkse kuju annavadki veemolekulid, mis liiguvad kuues suunas ja loovad korrapärasuse. Keskmisest ebatavalise kuju tekitavad aga veemolekulide vesiniksidemed. Kui vesi jäätub, siis tekivad kristallstruktuurid tänu hapniku ja vesiniku aatomitele. Kui jäätumisprotsess jätkub, siis kristallid suurenevad tänu uutele külmuinud veemolekulidele. Lõpuks tekib täisstruktuurne kristalliline lumehelves.
Teadlased on välja uurinud, et lumehelbe kuju hakkab erinema pärast pilvest lahkumist. Siis muudavad lumehelbe mustrit ja suurust õhutemperatuur ning niiskus. Lihtsama mustriga lumehelbed formeeruvad vähese niiskuse korral, keerulisema mustriga aga suurema niiskuse korral. Seda saab vaadata ka morfoloogia skeemilt (vt joonis 4). Edaspidist lumekristallide arengut, nagu suurust või omavahelist liitumist, mõjutavad veel õhurõhk ja tuul.
Õhukesed plaadikesed tekivad -2 Celsiuse kraadi juures. Kui temperatuur langeb -5 kraadini, moodustuvad nõelakesed ja sambakujulised kristallid. -15-kraadise külmaga tekivad üliõhukesed plaadid ning kui temperatuur langeb alla -30°C, moodustuvad jälle tulbad ning sambad. - California tehnoloogiainstituudi teadlane Kenneth Libbrecht.
|